Valvekaamerate paigaldamine tundub esmapilgul väga lihtne ja tegelikult see ongi kui sul on õiged tööriistad ja õiged töövõtted.
1) Kõige suurem viga mis tehakse valvekaamerate paigaldamisel on see, et kasutatakse valesid kaabelid või siis pigem odavama klassi võrgukaableid. Tekib küsimus, et mis on siis valvekaamerate kaablite vahe? Nimelt valvekaamerad kasutavad tavaliselt tavalisi võrgukaableid näiteks CAT 5,6,6a,7. Valvekaamerad saavad tavaliselt toidet läbi võrgukaabli. Kahjuks ei ole kõik võrgukaablid mõeldud selleks, et sealt läheks läbi vool. Teiseks suuremaks probleemiks on see, et kui võrgukaabel on 100m pikk ja sa soovid sinna panna veidi nõudlikuma kaamera, siis võib juhtuda selline asi, et kaablikiu ristlõige jääb liiga väikeseks ja õiges koguses voolu ei jõua kaamerani.
2) Kaamerate kaableid ei isoleerita, oleme näinud palju paigaldusi, mis tehakse sellel eesmärgil, et kiiresti saaks töö tehtud, aga ununeb või ei viitsita kaabli otsasid isoleerida ja ei paigaldata veekindalt võrgupesa otsikut. See tegelikult on väga vajalik, sest kui kasutada õuekaamerat siis mingi aja pärast satub antud pistikusse niiskus ja see pistik oksüdeerub, mis omakorda viib selleni, et see võib maha põletada kaamera enda ja veel hullemal juhul salvesti.
3) Ei kasutata kaamera originaal alustoosi. Kaamera enda alustoos on mõeldud juhtmete peitmiseks. Alustoosi paigaldamine aga jätab proffesionaalse mulje, lisaks on võimalik alustoosi ühendada ka installitoruga, ehk siis toruga kus sees kaabel jookseb.
4) Kaamera paigaldatakse liiga kõrgele või liiga madalale. Valvekaamera paigaldamisel on väga tähtis, et see saaks õigele kõrgusele. Kui kaamera paigaldada liiga madalale, siis on seda võimalik väga lihtsalt lõhkuda või veel hullem, alla kiskuda. Kui kaamera aga paigaldada liiga kõrgele, siis tavaliselt näitab kaamera hoopiski inimeste pealaegesid või siis auto katust, mis aga omaette on väga halb, sest niimoodi ei ole tuvastatav auto numbrimärk ega ka inimese nägu.
5) Paigaldatakse valvekaamera valesse asukohta. Tavaliselt on igal kaameral oma otstarve ja on mõeldud kasutamiseks teatud asukohta. Näiteks torukaamera sobib õue fasaadile, kuppelkaamera see eest aga näiteks kuskile lakke või siis näiteks sissepääsuda juurde.
6) Kaamera paigaldatakse kohta, kus on peegeldavad objektid. See punkt on veidi trikiga, sest kui kaamera paigaldada asukohta päeval ei pruugi objektid peegeldada, antud kaameraid peaks kontrollima ka öösel. Keegi ei soovi, et nende kaamera näitaks öösel lumivalget pilti või siis sellist kus pool pilti on valge ja pool on must.
7) Kaabeldus paigaldatakse nii, et seda oleks lihtne läbi lõigata. Valvekaameratest on vähe kasu kui nende kaabeldus on paigaldatatud nii, et kuskilt maja tagant on võimalik kaabel lihtsalt katki tõmmata või siis lõigata.
8) Raisatakse kaamera vaatevälja, see tähendab seda, et kaamerad paigaldatakse näiteks nii, et kolmveerand pildist on taevas. Taevast meil tavaliselt ei ole vaja filmida, pigem ikkagi liikuvaid objekte (inimene, auto jne).
9) Eeldatakse, et kõik kaamerad suudavad teha sarnaseid asju. Igal kaameral on oma tarkvara ja kaamera sisse ei mahu väga palju elektroonikat ning lisaks ka hinnafaktor. Näiteks siseruumidesse ei ole mõtet panna autotuvastusega kaamerat. Valides õige kaamera, hoiad kokku nii rahaliselt kui ka funktsionaalsuselt.
10) Paigaldatakse liiga väike salvesti või mälukaart, veel hullem, seda ei paigldata üldse. Kui kaamera salvestab näiteks üle interneti pilve ja üks hetk kaob teilt internet, siis ei tööta ka teil turvakaamerad. Selleks, et sellist olukorda vältida, on vaja paigaldada kaameratesse mälukaart või siis kaamera ühendada otse salvestiga. Kaamera ühendamine salvestiga on kõige kindlam, sest siis kui teil kaob internet, jäävad kaamerad ise tööle. Selleks, kui vooluga on pidevalt probleeme, tuleks kaamerale või salvestile lisada UPS.